Hulgamääruse jutt

Hommikul ärkas Juku üles ja nägi, et ta vanemad olid ära läinud. Enamasti ei jätnud vanemad üksi Jukut koju, sest ta ei olnud karvavõrdki korralik poiss. Kui ta oli veidi söönud tundis ta end märksa paremini. Jukule meeldis see, et ta sai üksi koju jääda ja tahtis kangesti, et ta vanemad seda veel lubaksid. Kui vanemad koju jõudsid nägid kui väga Juku oli pingutanud ja lootsidki, et Juku hakkab korralikuks. Järgmine päev oli jälle nii, et vanemad jätsid ta koju. Juku oli olnud tubli poiss ning vanemad olid temaga täitsa rahul. Järgmine nädal läksid ta vanemad komandeeringusse ja ta kutsus külla sõbrad. Tuba oli tossu täis kuna nad tegid veidi vesipiipu ja olid natuke joonud. Ta tegi toa korda ja kui vanemad saabusid siis ei saanud nad midagi aru. Nii juhtus peaaegu iga kord kui vanemad ära olid natuke pikemat aega.

Romaan on ulatuslik jutustav kirjandussteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis (värssromaanid on tänapäeval haruldased). Sellele on iseloomulik avar elukujutus, mitmemlaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavaehmiku kujutamine.

-Romaan muutus kõige populaarsemaks žanriks 19. ja 20. sajandil.

-Arengu- ja juhtusmisromaanid erinevad üksteisest selle poolest, et juhtumis romaanis võrreldes arenguromaaniga, liigutakse seal otsekui mööda pealispinda.

-Mitmekõitelisi romaanisarju nimetatakse: di-, tri-, tetra-, pentalooga jne.

-Ma olen lugenud seiklusromaane ja kriminaalromaane.

Eesti kirjanikud on: Eduard Vilde (pilt4)(http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8d/Eduard_Vilde_1911.jpg), tema teosed on: "Musta mantliga mees", "Kuhu päike ei paista"

Anton hansen tammsaare (pilt 3)(http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8b/A._H._Tamsaare.jpg)

Välismaa ajakirjanikud on: Charles Dickens - "Barnaby Rudge", "Oliver Twist" Pilt - 2 (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f9/Charles_Dickens.jpg)

Ernest Hemingway - "Ja päike tõuseb", "Hüvasti relvad/jumalaga relvad" - Pilt 1 - (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e0/Ernest_Hemingway_1950.jpg)

Mõrv sadamas

Hommikul ärkas Raivo hädavaevu üles, kuna ta oli eelmine õhtu liiga palju joonud. Ta ei mäletanud midagi kuid midagi hakkas siiski aegamisi meenuma. Tal tuli meelde, et ta jõudis kobamisi kuid märkamatult koju. Ta riided olid ripakil ning ta lootis avasui, et ta koer ajab need ühte hunnikusse kokku, ta oli teda ennegi aidanud kui nüüd vaatas koer teda altkulmu ja umbusklikult. Ta vaatas vilksamisi aknast välja ning märkas, et järgemööda jõuab õhtu kätte. Tal meenus tasapisi, et oli suusõnal kokku leppinud kohtumise sadamas. Raivo tõusis voodist ning läks käsikäes oma naisega, kes elas äärelinnas sadamasse. Seal aga tuli varjust välja mees ning lasi Raivole kuuli pähe ja ta suri silmapilkselt. Laskja põgenes märkamatult ning teda ei leitudki. 

Maailima kõige kuulsamad eeposed

• „Ilias” ja „Odüsseia”  - kreeka  -    e.m.a

• „Gilgameš” – akkadi, sumeri – e. m. a

• „Rāmājana” – india – 2.saj

• „Mahābhārata”  -  india  -4.saj

• „Beowulf” – anglosaksi – 8.saj

• „Rolandi Laul”    - Prantsuse  - 10.saj

• „Laul minu Cidist” – hispaania - 1140

• „Nielbungide laul”  -  Saksa – 13.saj

• „Kalevala” – soome – 1835

• „Manas” – kirgiisi - 1856

• „ Kalevipoeg” – eesti – 19. saj

• „Lugu Igori sõjaretkest” – vene – 1965

 

 

Määruste skeem

Gooti kirja tõlge.

Perno postimees ehk nädalaleht. 1857
Tere, armas Eeti rahvas! Mina, perno postimees kuulutan vahvalt teil, mis sünnib ilma sees, annan teada sulle heas, Et ka sinu rahvas teaks kuidas kõik maailma maad elavad ja teevad.
Perno Postimees ehk Näddalileht (Pärnu : 1857-1885) nr.1 | 5. juuni 1857 | lk 1