Wednesday, December 17, 2008

Pärdik ja prillid


Ivan Krõlov

Kord märkas Pärdik, käes tal vanadusepäevad,
et tema silmad nõrgalt näevad.
Kui eks ka selles hädas abi leida või,
ta oli kuulnud; ja kes teab kust tõi
peotäie Prille. Keerutab neid nii ja naa,
küll klaase koputab ja aistest kakub,
kord jälle nuusutab, siis lakub,
pealaele upitab, seab käpalabale –
kuid abi neist ei saa.
"Ptüi, räps!" ta kirub: "Loll vaid olin ma,
et jäingi inimeste loba uskuma;
ja nende narrimistel ole mingit äärt,
ja kasu Prillidest ei mingit väärt!"
Ning Pärdik nüüd kui kättemaksu ihas
ja pühas vihas
kõik Prillid vastu kivi puruks pillub,
et ümberringi lendavad vaid killud.

*
Ei nõnda talita vaid ahvisugu,
ka inimestega on tihti sama lugu,
et totter võhiklus kõik heagi halvaks teeb.
Ja hullem veel, kui võhikul ka võimust:
siis, teadagi, ei aita ainult sõimust,
vaid vaata aga,
kuis püha lihtsameelsus vihast keeb
ja kallist asjast – sodi taga.

KÜSIMUSED:
1. Missugune on valmis "Pärdik ja Prillid" esitatud sündmus ja loo moraal?
Räägib sellesst, et Pärdiku silmanägemine oli halb ja ta oli kuulnud midagi prillidest, kasutada ta neid ei osanud ja siis suurest vihast lõhkus need ära.
Moraal on selles, et ei pea kohe teisi kõigepealt süüdistama. Võibolla on viga siun eneses.
2. Miks Pärdik ja Prillid on lause keskelgi suure tähega?
Pärdik on peategelase nimi ning Prillid on kui teine peategelane, Pärdik vist võttis prille kui inimesena.
3. Missugust inimest kehastab Pärdik?
Ta kehastab kärsitut ja saamatut inimest, kes ärritub kiiresti, kui asi ei lähe plaanitult.
4. Too ka ise mõni näide, kus võhikluse tõttu on kasulik asi lõhutud või tema tähendust halvustatud?
tippides arvutis kärsitult ja kiiresti mingisugust teksti võib sinna teksti tulla palju vigu või veel hullem, võib teksti kogemata ära kustutada.
5. Missuguseid inimloomuse omadusi võiksid kehastada järgmised loomad: rebane, hunt, karu, tiiger, eesel, lammas, jänes.
Rebane- kaval, salapärane, 
Hunt- agressiivne
Karu- kuri, enesekindel
Tiiger- salakaval, kiire, ettearvamatu
Eesel- kurnatud, rumal
Lammas- saamatu
Jänes- aktiivne, kiire

Oma loominguline valm

Hommikul karumõmm ärkas, 
siis ta kolme mesilast märkas.
Mõnda aega veel puhkas silma,
hakkas siiski jälgima ilma.
Mesilasi taga ajas,
ning siis mõistis, et on tagasi oma majas.
Võttis väikse puhkepausi,
ja näkku viskas terve kausi.
Mesilasi kätte saada tahtis,
siis neile lollilt otsa vahtis.
Magama ta voodisse jäi,
ärkas üles alles kui oli Mai.

Sunday, November 30, 2008

Hulgamääruse jutt

Hommikul ärkas Juku üles ja nägi, et ta vanemad olid ära läinud. Enamasti ei jätnud vanemad üksi Jukut koju, sest ta ei olnud karvavõrdki korralik poiss. Kui ta oli veidi söönud tundis ta end märksa paremini. Jukule meeldis see, et ta sai üksi koju jääda ja tahtis kangesti, et ta vanemad seda veel lubaksid. Kui vanemad koju jõudsid nägid kui väga Juku oli pingutanud ja lootsidki, et Juku hakkab korralikuks. Järgmine päev oli jälle nii, et vanemad jätsid ta koju. Juku oli olnud tubli poiss ning vanemad olid temaga täitsa rahul. Järgmine nädal läksid ta vanemad komandeeringusse ja ta kutsus külla sõbrad. Tuba oli tossu täis kuna nad tegid veidi vesipiipu ja olid natuke joonud. Ta tegi toa korda ja kui vanemad saabusid siis ei saanud nad midagi aru. Nii juhtus peaaegu iga kord kui vanemad ära olid natuke pikemat aega.

Wednesday, November 26, 2008

Wednesday, November 19, 2008

Romaan on ulatuslik jutustav kirjandussteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis (värssromaanid on tänapäeval haruldased). Sellele on iseloomulik avar elukujutus, mitmemlaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavaehmiku kujutamine.

-Romaan muutus kõige populaarsemaks žanriks 19. ja 20. sajandil.
-Arengu- ja juhtusmisromaanid erinevad üksteisest selle poolest, et juhtumis romaanis võrreldes arenguromaaniga, liigutakse seal otsekui mööda pealispinda.
-Mitmekõitelisi romaanisarju nimetatakse: di-, tri-, tetra-, pentalooga jne.
-Ma olen lugenud seiklusromaane ja kriminaalromaane.

Eesti kirjanikud on: Eduard Vilde (pilt4)(http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8d/Eduard_Vilde_1911.jpg), tema teosed on: "Musta mantliga mees", "Kuhu päike ei paista"
Anton hansen tammsaare (pilt 3)(http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8b/A._H._Tamsaare.jpg)

Välismaa ajakirjanikud on: Charles Dickens - "Barnaby Rudge", "Oliver Twist" Pilt - 2 (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f9/Charles_Dickens.jpg)
Ernest Hemingway - "Ja päike tõuseb", "Hüvasti relvad/jumalaga relvad" - Pilt 1 - (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e0/Ernest_Hemingway_1950.jpg)

Sunday, November 16, 2008

Mõrv sadamas

Hommikul ärkas Raivo hädavaevu üles, kuna ta oli eelmine õhtu liiga palju joonud. Ta ei mäletanud midagi kuid midagi hakkas siiski aegamisi meenuma. Tal tuli meelde, et ta jõudis kobamisi kuid märkamatult koju. Ta riided olid ripakil ning ta lootis avasui, et ta koer ajab need ühte hunnikusse kokku, ta oli teda ennegi aidanud kui nüüd vaatas koer teda altkulmu ja umbusklikult. Ta vaatas vilksamisi aknast välja ning märkas, et järgemööda jõuab õhtu kätte. Tal meenus tasapisi, et oli suusõnal kokku leppinud kohtumise sadamas. Raivo tõusis voodist ning läks käsikäes oma naisega, kes elas äärelinnas sadamasse. Seal aga tuli varjust välja mees ning lasi Raivole kuuli pähe ja ta suri silmapilkselt. Laskja põgenes märkamatult ning teda ei leitudki. 

Friday, November 14, 2008

Maailima kõige kuulsamad eeposed

• „Ilias” ja „Odüsseia”  - kreeka  -    e.m.a

• „Gilgameš” – akkadi, sumeri – e. m. a

• „Rāmājana” – india – 2.saj

• „Mahābhārata  -  india  -4.saj

• „Beowulf” – anglosaksi – 8.saj

• „Rolandi Laul”    - Prantsuse  - 10.saj

• „Laul minu Cidist” – hispaania - 1140

• „Nielbungide laul”  -  Saksa – 13.saj

• „Kalevala” – soome – 1835

• „Manas” – kirgiisi - 1856

• „ Kalevipoeg” – eesti – 19. saj

• „Lugu Igori sõjaretkest” – vene – 1965

 

 

Monday, November 10, 2008

Monday, November 3, 2008

Gooti kirja tõlge.


Perno postimees ehk nädalaleht. 1857
Tere, armas Eeti rahvas! Mina, perno postimees kuulutan vahvalt teil, mis sünnib ilma sees, annan teada sulle heas, Et ka sinu rahvas teaks kuidas kõik maailma maad elavad ja teevad.
Perno Postimees ehk Näddalileht (Pärnu : 1857-1885) nr.1 | 5. juuni 1857 | lk 1