Wednesday, December 17, 2008

Pärdik ja prillid


Ivan Krõlov

Kord märkas Pärdik, käes tal vanadusepäevad,
et tema silmad nõrgalt näevad.
Kui eks ka selles hädas abi leida või,
ta oli kuulnud; ja kes teab kust tõi
peotäie Prille. Keerutab neid nii ja naa,
küll klaase koputab ja aistest kakub,
kord jälle nuusutab, siis lakub,
pealaele upitab, seab käpalabale –
kuid abi neist ei saa.
"Ptüi, räps!" ta kirub: "Loll vaid olin ma,
et jäingi inimeste loba uskuma;
ja nende narrimistel ole mingit äärt,
ja kasu Prillidest ei mingit väärt!"
Ning Pärdik nüüd kui kättemaksu ihas
ja pühas vihas
kõik Prillid vastu kivi puruks pillub,
et ümberringi lendavad vaid killud.

*
Ei nõnda talita vaid ahvisugu,
ka inimestega on tihti sama lugu,
et totter võhiklus kõik heagi halvaks teeb.
Ja hullem veel, kui võhikul ka võimust:
siis, teadagi, ei aita ainult sõimust,
vaid vaata aga,
kuis püha lihtsameelsus vihast keeb
ja kallist asjast – sodi taga.

KÜSIMUSED:
1. Missugune on valmis "Pärdik ja Prillid" esitatud sündmus ja loo moraal?
Räägib sellesst, et Pärdiku silmanägemine oli halb ja ta oli kuulnud midagi prillidest, kasutada ta neid ei osanud ja siis suurest vihast lõhkus need ära.
Moraal on selles, et ei pea kohe teisi kõigepealt süüdistama. Võibolla on viga siun eneses.
2. Miks Pärdik ja Prillid on lause keskelgi suure tähega?
Pärdik on peategelase nimi ning Prillid on kui teine peategelane, Pärdik vist võttis prille kui inimesena.
3. Missugust inimest kehastab Pärdik?
Ta kehastab kärsitut ja saamatut inimest, kes ärritub kiiresti, kui asi ei lähe plaanitult.
4. Too ka ise mõni näide, kus võhikluse tõttu on kasulik asi lõhutud või tema tähendust halvustatud?
tippides arvutis kärsitult ja kiiresti mingisugust teksti võib sinna teksti tulla palju vigu või veel hullem, võib teksti kogemata ära kustutada.
5. Missuguseid inimloomuse omadusi võiksid kehastada järgmised loomad: rebane, hunt, karu, tiiger, eesel, lammas, jänes.
Rebane- kaval, salapärane, 
Hunt- agressiivne
Karu- kuri, enesekindel
Tiiger- salakaval, kiire, ettearvamatu
Eesel- kurnatud, rumal
Lammas- saamatu
Jänes- aktiivne, kiire

Oma loominguline valm

Hommikul karumõmm ärkas, 
siis ta kolme mesilast märkas.
Mõnda aega veel puhkas silma,
hakkas siiski jälgima ilma.
Mesilasi taga ajas,
ning siis mõistis, et on tagasi oma majas.
Võttis väikse puhkepausi,
ja näkku viskas terve kausi.
Mesilasi kätte saada tahtis,
siis neile lollilt otsa vahtis.
Magama ta voodisse jäi,
ärkas üles alles kui oli Mai.